Issand jälle olen samal rajal tagasi. 11 klass all over again. Ma lihtsalt ei taha , ei suuda ei viitsi. Ma ju nii üritasin, mitte samasse surnud ringi sattuda aga nagu näha siis on see suht võimatu. Aeg on niiiiiiii kaootiline asi. Kord on seda nii palju, et sa ei suuda seda kuidagi täita, siis jälle nii vähe, et annaksid kõik, et seda pisutki juurde saada. Palun uut aju .. või uut organismi. Ma olen lihtselt väsinud pidevalt puudumast ja siis tegemast topelt tööd, et järgi jõuda. See kuradima stressi tase tõuseb iga päevaga. Ja ma lihtsalt kardan ühel hetkel murduda.
Damn it. Ma olen hakkanud jälle halama ja masetsema , kuigi ma lubasin, et ei tee seda enam. Peaaegu aasta pidasin ka vastu aga see oli teistmoodi , eemal argipäevast on see ju lihtsam. Polnud lihtsalt vajadust muretseda ega mõelda. Reaalsust ja argipäeva ei eksisteerinud.
No comments:
Post a Comment