Ja käes ta siis ongi , need kaua oodatud vabad päevad. Edu kõikidele kes ka veel täna veel streigivad. teil läheb seda kõvasti vaja kuna muidu astutakse lihtsalt üle , nagu tavaliselt.
nii meeldiv on teha plaane , kui miski neist väga täkke ei lähe .. või noh kläbu läks. See oli suht chill. Kuigi esimesed paar tundi tuli kuulata virisemist mõnede reeturite üle. Nagu saage üle. Anywho suht fun oli. Inimesed käitusidki täpselt nii nagu oli oodata ja kõik olid lõbusad. Ma alguses põdesin küll , et ma olen seal üksi mingi outkast aga pole midagi , mida piisavalt alkoholi ei raviks.
Eilne päev aga polnud sugugi nii tore.. teisipäev vastu kolmapäeva istusin emaga öösel üleval , kuna tal oli halb. Kui ta lõpuks poole 6 aeg magama jäi läksin õe juurde.. kes väänles kõhuvalus. Ka tema sain lõpuks peale pikka masserimist magama. Vaid mingi tund aega und ja äratus. Emal oli halvem ja tuli kiirabi kutsuda. Nagu mida hekki .. inimene tõesti sureb ennem maha kui kiirabi lõpuks oma väljakutse edastab. Taunikari. Edasi ootas mind teadmatus ja Mia-Loore hoidmine. Nagu veel vähe oleks pidin ma ka iga viie minuti tagant oma kassi järelt koristama , ka tema leidis et ülim aeg oleks pidevalt oma toitu väljastada. Argggh..
Igatahes ema sai õnneks koju ja on nüüd mingi pidevalt kausiküljes elav laip. Rõõm mulle.
Ma tunnen teile, kes iganes seda suht rõvedat postitust praegu lugesid kaasa aga sorry. Elu on lihtsalt selline . Mitte just alati roosa ja lilleline.( eriti just mitte roosa :D )
No comments:
Post a Comment